Dear followers -ATTENTION

Leidsin uue ja parema keskkonna, nüüdsest uus ja täiega sheffim blogi;)
leheküljel:

http://linnutee.tumblr.com/
http://linnutee.tumblr.com/
http://linnutee.tumblr.com/
http://linnutee.tumblr.com/
http://linnutee.tumblr.com/

Comeback

Tere kallid "fännid" Maša ja Gerda, kes vahepeal agaralt mu blogi update olete oodanud. see siin läheb teie pyhenduseks!:)

Täna saatsin kurvameelselt lennu peale Heigo ja Heigo tulekuga läks ära ka suvi. See vist oligi nii mõeldud, et ta toob suve teile Eestisse. Meil on külm, mina käin jope ja talvesaabastega ning olen taaskord suutnud haigeks jääda. Võibolla on see südamevalust või suurest kooli pingest või sellest kõigest kokku.
2 nädalat olen töö mõttes loorberitel puhanud...ja kui tahtsin eile tööle minna, siis selgus, et nad on minu töötunnid ja päevad poole väiksemaks cuttinud. Võibolla üritavad välja süüa, kuna läksin peale kuu ajast töötamist kahendalasele puhkusele!? On ikka imelik süsteem:)

Esialgne plaan Heigoga turisti mängida läks üsna nihu. Selgus, et tahtsime teha hoopis tavalisi asju, mida Eestis oleme harjunud tegema. Ei mingeid kuramuse kirikuid ega tobediad kujusid kuskil. No okei, Heigo käis paar korda sunniviisiliselt muuseumis, kuna ta oleks muidu lihtsalt igavusest krambid saanud..mina pidin siiski aega veetma ju ka koolis ja raamatukogus.
Kõige suurem projekt, millega me siin koos hakkama saime, oli projekt Sydney. Ja ma ytlen, et see Sydney on üks külastamist väärt suurlinn. Juba leppisime kokku, et kuskil viie aasta pärast kui me oleme no ikka suhteliselt rikkurid valmis juba, läheme sinna kindlasti tagasi. Sydneys meid ka väga kirikud ega muu jamps ei paelunud, kontsentreerusime Ooperimaja külastamisele...jalutuskäik ooperimajja oli mööda kaunist mereäärset botaanika-aeda..sealne loodus pani tõepoolest ahhetama. Samaaegselt oleks nagu dzunglis, mereääres, jahisadamas ja taamalt paistab maailmakuulus ooperimaja. Midagi sellist ma et vist polegi varem oma elus kogenud. Ooperimaja ise oli lähedalt vaadates kuidagi pettumus, tundus 10 korda väikem, kui olin arvanud. Istusime mere-ääres oopermajakohvikus ja tegime dringi..päike paitas nägu ja tuul sasis juukseid...mmmõnus.
Ühel päeval käisime kohalikul (väga väga sinise mere ja valge liivaga) ilusasti hoolitsetud rannal..taaskord joovastav elamus. Heigo põles nagu ikka ära, mina ei saanud randipoegagi. Olen kuidagi immuunseks muutunud siin päikese osas. Immuunne luik! No muidugi käisime siis Sydneys ka laupäevaõhtust ööelu nautimas. Minu s6branna Emilia oli ka oma Soomest kylla tulnud kutiga parasjagu Sydneys ning üks Melbournest pärit s6ber Ciaron samuti. Käisime kuskil kõrgel ilusa vaatega baaris drinke tegemas ja külastasime Sydney kõige "edevamat" ööklubi. Meie Heigoga olime juba sinna baari j6udes parajalt m6nusas tujus; jõime hotellis voodis plastiktopsidest 2 pudelit vahukat ära. Kõva hotell oli siis ka: WC-d ei olnud (see oli terve suure korruse peale 1), ei olnud ka külmkappi ega lauda ega tooli. Ainult riidenagu ja voodi. Seal me siis kolm päeva elasime...mina jonnisin nii mis kole alguses ja n6udsin uut tuba, sest pildil oli wc ja rätikud ja föön. (ilmselgelt pold meil kaasas rätikuid ega föönist rääkimata). Uut tuba ei saanud, kuna k6ik WC-ga toad olid meie lahkumiseni h6ivatud. L6puks l6ime käega ..t6mbasime märja lapiga ennast puhtaks a la:D:D
A ööklubi juurde tagasi tulles, sis see oli t6esti kift, jättis mulje, nagu oleks kellegi juurde suurele villapeole sattunud. Sisehoovis oli suur bassein, selle ymber baariletid,toolid ja lauad. Sees v6tsime Heigoga kellegi VIP loozi salaja endale...v2hemalt nii 20neks minutiks:D

Melbourne juurde tagasi tulles, siis nagu ennem mainisin, tegime siin täiesti tavalisi asju..magasime kaua, vaatasime oma sarju arvutist, tegime kodus süüa ja käisime pidudel. Midagi eriliselt rabavat ei tulegi pähe...hängisime ringi Emilia ja ta kutiga ning käisime korra ka Eesti s6branna Triinu juures peol. Sinna oli juhuslikult kokku sattunud hunnik Eestlaseid..meil oli kaasas paar pudelit zuravlid, mille eestlaste kombel pitsidest 2ra lahendasime. GOD, ma olin lausa seda protseduuri igatsenud juba! Klafira on ikka selle nii sisse juurutanud. Teistele eestlastele maitses ka v2ga Heigo Eestist toodud Vene viin!:) Pärast jaurasime mööda Brunswicki peotänavat..kaotasime teised ära ja sattusime neegrite klubisse, kus olime ainsad valged. Kuulasim hardcore gamngtaräppi, mina mängisin mingit kongo-trummi ja tegin neegritega pilte:D

Kool on nüüd ikka natukene kannatada saanud vahepeal..naasen vaikselt oma tavapärase graafiku juurde. Mõtlen jälle palju teie peale ja hiilin juba lähipäevil lennupileteid.

Aga vahepeal - kes mulle järgmisena külla tuleb? Õues on küll külm, aga mul on suur voodi, soe süda ja palju easy-drinking Austraalia veini. Raske on ilma teieta...

Love u Long Time!

Geniaalseid leide chapter 2

Järjekordne seiklus seljataga: käisime eile taaskord Brunswicki peotänaval (sama tänav, kus me ükskord pühapäeval lesbibaaris käisime). See on ikka väga väga pikk tänav, pungil igasugusele maitsele baare , kohvikuid ja klubisid ning reede õhtu on tegemist täiesti kifti vaatamisväärsusega.Üldiselt on sellel tänaval natukene hipi maik küljes...et seal päris kontsadega tibisid palju ei leiagi. Seega panin taaskord jalga madalad jalanõud ja laiad teksad (vabandust, mu vaesed unarusse jäetud kontsakingad!). Teine peotänav , mille nimi on Chapel , on selline, kus inimesed end üles löövad. See on suures plaanis esimest korda järgmine nädal.

Eile olime ka meie kindlasti parajaks vaatamisväärsuseks. Triin elab kohe peotänava juures aga millegipärast oli vaja peole minna jalgrattaga. Triin oli ka imekombel endale minikleidi ja kontsad jalga pannud ja väntas täiega oma lilla rattaga..mina karjusin pakiraamil nagu siga aia vahel. Parkisime oma ratta klubi ette ja lukustasime koos kiivriga posti külge. Minul oli päris naljakas..aga nagu selgus, siis teevad EKA inimesed niimoodi ka Tallinnas pidevalt...rattaga Privesse v Hollywoodi, kontsad pakiraamil:)
Kuna väljas on dringid ikka suhteliselt kallid, võtsime bottle shopist väikse kesvamärjukese ja jõime seda kuskil baari taga pappkarbi otsas (väga normaalsed just ei ole). Siis leidsime vägeva koha, mille nimi on BIMBO DELUXE. Pildilt on ka näha, et maja peal on paljas titt...ja igal pool olid pildid ja kujud paljastest tittedest:D ei tea, mis see siis bimboga seostub? Koht ise oli jälle täielik jaw-dropper. Esimesel korrusel oleks olnud nagu kellegi suur ja hubane elutuba..värvilised diivanid, tugitoolid, piljardilaud...kollane hubane ja hämar valgus...odavad joogid ja 4 dollari pizza (WTF- suht ebareaalne leid siin linnas). Olid ka selline idamaine väike ruum, kus oli laes idamaine discokuul ja üldpilt oli nagu türgi saunas..hämar ja väikestest stiilsete mustritega plaatidest seinad ja pink..tõeliselt müstiline olek.
Teisel korrusel oli avatud siseterass...leidsin ennast romantilisest muinasjutust. Tumemustja taeva kohal rippusid erinevad idamaised laternad ja küünlad..telliskividest stiilsed majakesed terassi ümber.
Küsisin mingilt mehelt suitsu....ta p6him6ttteliselt keeldus mulle suitsu andmast ja oli t6eline vingur siga. Olukorda Triinule(gay-detektor) kirjeldades sain kohe infot, et tegemist on gayga. No muidugi, kuidas ma selle peale ei tulnud. another one of those!!
L6ppkokkuv6ttes saime positiivse elamuse, vahetult enne ära tulekut tahtsid mingid kutid hakata meiega v6idu viina jooma, kuna triin oli reklaaminud, et suudaksime nad iga kell laua alla jooma. :D aitäh Triin! Mina olin t6eline party booper ja j6in vaid natukene veini ning tirisin Triinu kell 2 baarist v2lja, kuna hommikul ootas taas kella seitsmene äratus. Mina aga ei juhtunud, oli äratus...telefon on otsustanud streikida, pidevalt on mingi kamm ning enam ei tööta ka 2ratuskella funktsioon. Ärkasin 2 tundi peale seda, kui pidin tööl olema. T6eline paanika..no mitte j2lle!!! Triin oli veel rohkem n2rvis, kuna tema 2ratuskella ei pannud ja lootis minu oma peale. Ta pidi just kooliga kuskile surfilaagrisse s6itma ja oli seega rongist maha jäänud...mina aga saatsin t88le s6numi, et ei 2rganud yles ja tunnen end ka kehvasti. Olin kindel, et mind saadetakse pikalt..sisimas isegi lootsin natukene seda, kuna ma ei tahakski järsku enam väga tööl käia. Olen aru saanud, kui palju muud aega (6ppimine ja Austraalia nägemine) see minult võtab. Tööjuurest aga helistati päevapeale ja küsiti, kas ma homme ikka saan tulla. Kuramuse laid-back australians..väga chillid ikka:)

Naised ja mees, nii tahaks teid juba näha..ja te võiks kõik siin olla. Ma ei kujutakski midagi paremat ette, kui Melbourne ja teie üheskoos!

Geniaalseid leide chapter 1

Hey karrrrambaaa! Küll siin on alles ägedaid kohti (mida pole esialgu üldse lihtne ise üles leida). Viimasel ajal oleme juhuslikult sattunud mõnusatesse muigamapanevatesse pleissidesse. Näiteks..jalutasime ühel kenal pärastlõunal Triinuga möödava kesklinna vahehetänavaid ja sisehoove edasi-tagasi ja otsisime mingit kunsti poodi, kust akrüülvärve ja pintsleid osta (mõistagi siis mitte mulle). Leidsime aga vanasse tehase hoonesse tehtud kõrgete lagedega söögi- koha..see oli täielik uinikaalsus ning kombinatsioon a la boheemist, lamba-adast, Aiast ja veel millestki, mida ma näinud pole. Kokku oli pandud väga palju erinevatest ajastutest pärit mööblit, maas oli nõuka aegsed vaibad, mega kõrged tehase hoone laed olid varustatud kirsipuid meenutavate lampidega (raske ette kujutada,eksole). Seintel olid naljakad ja vulgaarsed plakatid ja kirjad, vanaaegse teleka ekraanile tolmu sisse oli rasvaselt kirjutatud teadaanne"free wifi"...suitsuruum oli nagu üks suur linnupuur kus sees olid vanaaegsetest bussidest võetud istmed...iga detail justkui erinevast ooperist ja samas moodustas kõik see mingi imeliku ja salapäraselt funky tunde tekitava harmoonia.
Söögid a la Boheem , suhteliselt odavad ja sisaldades pannkooke, toaste ja salateid..Aivo proovis ära ka kängurulihast burgeri, mina seal juures krimpsutasin nina ja nautisin oma juustu ja vorsti saia. Selliseid hea auraga "reverse-trendi kohti" (ise panin nimetuse , kuna koht on tagurpidi trendikas), võiks veelgi leida. Enam väga ei jaksa käia nendes Subwaydes, kiir-sushi kohtades või Mc`is ja pirukapoodides...(kesklinnas on väga raske leida peale nende mingit muud korralikku söögikohta ja seega korralikult koduse toidu saamine on peaaegu võimatu). Järgmine variant, mida kesklinna kandist leiab on juba Nobu tasemel asetsevad maailmaklassi fine-dining restoranid. Põhimõtteliselt ei oleks mul nende vastu muidugi midagi...:)

Järjekordse kooli ürituse kaudu leidsin sellel nädalvahetusel väga creepy baari Chinatownis. Meid viidi mööda salakäike ja mingeid täielikult täis joonistatud vahetänavaid kuskilt prügikastide vahelt kuskile salapärasesse kohta...kohale jõudes olin kahte pidi hämmingus. Kolmekordse maja esimene korrus oli keemia ja füüsika laborit meenutav baar. Seintel ja klaasikappides olid katseklaasid, mingid värvilised ained ja igasugused torukesed jms mõõteriistad. Kokteile serveeriti süstaldega. Kange alkoholi lasid ise endal süstlast joogi sisse. Pooled inimesed jätkasid kokteilide tarbimist süstla vahendusel (siiski mitte veenide kaudu):D Kolmandal korrusel oli nagu vanaaegse algkooli klassiruum, kus olid sellised vanaaegsed koolipingid järjest reas. Oli siis ka lava, mis nägi välja täpselt nagu aula lava selliste r6vedate pruunide kardinatega. Ja siis veel see, et baaris asusid pudelid ronimisredelite peal ja nurkades asusid "kitsed". WC-sse astudes sain samaaegselt hirmukrambid kui ka vaimustuse krambid..ühtepidi geinaalne ja teistpidi õudusttekitav WC lehkas täielikult kloori ja mingite a la keemiliste ainete l6hna järgi...arsti rohu lõhn jne. Ja WC oli nagu operatsioonisaal vs palat, kus oli haiglavoodi ning selle kohal ja peeglite peal olid operatsioonilambid ja sinine valgus. Kogu see koht oli nii vastuoluliselt äge..sellel õhtul oli veel muusika minu jaoks ka täielik boonus: deep house ja dubstep.

Järgmised vaimustavad kohad sattusid meie teele eile öösel. Seiklus sai alguse trammipeatuses, kus mina ja Triin istusime oma veini pudeliga ja uurisime kaarti. Olime saanud kohalikelt mõned soovitused, kuhu võiks pühapäeval välja minna. Kuna täna on siin Labour Day, mis on riiklik püha, siis eeldasime, et väljas on väga palju inimesi. Järsku hakkas meie kõrval istunud gay meiega rääkima ja küsis, milliseid kohti me otsime. Meie pakutud kohad tegi ta suhteliselt maha..kuna gayd on tavaliselt trendikate kohtadega päris kursis ja see konkreetne vend õppis veel moe disani, arvasime, et läheme hoopis temaga linna suurimale gay-peole. Lootsime leida ka hunnikutes heteroseksuaalseid inimesi...nagu Eestis tavaliselt Angelist leidis. Koht, kus me käisime, ei olnudki tegelikult gaybaar, vaid seal toimus lihtsalt üks liikuv gaypidu. 95 protsenti rahvast olid gayd...suudlevad ja mitte suudlevad, aelevad ja tantsivad..gayd igas asendis. Meie s6ber Jason oli väga hoolitsev, näitas meile ringi, tutvustas oma s6pradele ja rääkis., et võib meile narkootikume ka hankida:D:D Väga armas temast haha! Koht ise oli väga stiilne (pidi olema hetkel linna kuumim koht). Järjekordne näide erinevatest stiilidest, laest rippuvate korvtoolide ja võrkkiikidega kaunistatud erinevad ruumikesed. Mõnes kohas oli palju taimi ja sellised viktoori-aegsed aiaväravad ...(piltidelt parem ülevaade) Kuna see koht meile siiski too õhtu gayde ülekülluse tõttu ei istunud, siis õnnestus meil tänu sellele veel 1 vapustav baar/klubi leida. Triin sattus tänaval mingi koolikaaslasega kokku (another swedish gay - 1 rootsi gay sõber meil juba on.) Läksime nende kambaga edasi ja leidsime koha, mis meenutas dzunglit. Üldatmosfäär oli väga fancy, punased erinevate mustritega seinad, kristall-lambid ja uhke mööbel..ja selle foonil olid palmid ja metsikud taimed..suur suur terass oli päriselt nagu dzungel, kõik oli heledast puidust ning ümberringi oli püsti pandud läbimatu taimede rägastik..põhiliselt palmilised. Seespool olid aga elusuuruses emu ning kaelkirjak..ja need topised olid kõige reaalsemad asjad, mida ma kunagi näinud (ja katsunud) olen..emu oligi siis päris emu sulgedest ja kaelkirjak oligi pehme ja karvane..koht ise oli tore, aga see rootsi pede ajas meid juba tüütu jutuga närvi ning ülejäänud inimesed olid ka suhteliselt mõttetud. Kuskilt kuulsime, et pühapäevadel ei käigi kahjuks kvaliteetinimesed õhtuti väljas:D Veetsime aega ka kahes teises baaris, kuid normaalseid inimesi väga ei näinud, juttu tulid ka rääkimna kahtlase väärtusega paksud mehed...hmm...lõpp, nagu ikka, oli meie juures (Triinu ja Aivoga) muna praadides ja õhtu üle naerdes. Me oleme ikka parajad gay-magnetid ning Melbourne üleüldse on pungil gaydest. Vähemalt lubas see kinga-poes töötav gay Triinule kuskil kõrgklassi disaineri poes töö sebida.

Tihane haljal oksal

Tervitused siit poolt palme!

Ilmadega on vedanud viimasel ajal, saime nüüd kolm päeva St. Kilda rannas veeta. tekkis täielik Florida tunne..kuigi Floridas pole kunagi käinud:D Aga palmid ja sinine meri ! Esialgu hiilisime Triinuga tasahilju palmi varjus edasi ja tagasi, et oma valgeid könte peita...

Kodus olen ennast juba mõnusalt sisse seadnud..ja kui aus olla, tahaks rohkem aega veeta kodu seinade vahel, kuid see aeg on tõesti piiratud. Jooksen muudkui edasi-tagasi ja torman ühest kohast teise. Töö ja raamatukogu võtavad ikka suure osa ajast. Radissonis töötamine tundub esialgu suurepärane. Väljaarvatud mõned aspektid. Teisel päeval õnnestus mul sisse magada ja jäin tund aega tööle hiljaks. Olin nii väsinud, kuna pole harjunud kell pool 7 hommikul ammugi tõusma...ärkasin suure paanika peale ja kirusin end maapõhja. Kiirustasin kohale ja saali jõudes valmistasin end tohutuks peapesuks ette. Laudasid kattes tuli gayst manager oma vallatu kõnepruugiga must mööda ja lõi ainult salvärtikuga vastu tagumikku:" Hello, you sleepy-head!" Huhh..see läks küll lihtsalt. Samas avastasin viis minutit hiljem, et olin enda mustad püksid suure kiiruga tagurpidi jalga tõmmanud...õmblused ja sildid ripnesid igalt poolt. See ei olnud just väga suurepärane. Üldiselt on kõikidel päevadel olnud väga raske nii vara tõusta ja samal ajal hiljem kooli minna. Ahjaa ja siis on paar inimest, kes mind ringi käsutavad ja arvavad, et nemad on minu ülemused. No näiteks jäin ma täna kolm minutit hiljaks ja üks tobe tsikk istus kellaga köögis ja kriiskas minu sisse astudes, et jäin hiljaks. Ja veel on suureks probleemiks inimeste aktsentidest aru saamine. Nõudepesija on Indiast, peakokk on Prantslane ..sellele nõmedal tsikil on tohutu austraalia pärismaallase aktsent. Kiires olukorras teeb see töötamise üsna keeruliseks ja nõuab väga suurt kõrvade kikitamist:) Samas midagi kurta pole..töökoht on ilus ja ülejäänud tiim tore. India nõudepesija on niuke sõber mul, et on kaks päeva mulle mingit sööki tassinud salaja:D Täitsa segane.

Tegin just endale RSA-sertifikaadi ära (responsible-service-of-alcohol). Selle koolituse kohaselt ei tohiks me ühelegi purjus sommile ühtegi drinki serveerida ...vastasel juhul on trahv töötajale 9000 krooni. Purjus inimesed tuleb baarist/restost minema saata ja keeldumisel saavad nemad trahvi ulatuses 15 000 krooni. Nii lihtne ongi. Õnneks või kahjuks kehtib selline asi vaid Austraalias. Üheski teises riigis pole riik proovinud inimeste tervist niimoodi säästa. Austraalia on täielik heaoluriik. Selle koolituse kohaselt hakkab inimesel alkoholi mürgitus peale nelja väikest õlut või nelja klaasi veini. Nüüd ma vist saan aru, miks üks turvamees mind esimesel nädalal väga baari sisse ei tahtnud lasta. Ma arvan, et olin tarbinud natukene rohkem, kui neli (4X10 cl) klaasi veini:):)

Kuna reede oli mul ainus vaba päev, siis otsustasime Emiliaga peole minna...esialgu oli plaanis mingi koolipidu, aga sellega läks nii nagu läks.. Käisime kuskil rannaäärses majas taanlaste peol ja siis sõitsime trammiga linna. Kuna sõit kestis kuskil 20 minutit, siis jõudis mul vahepeal suur Eesti kurbus peale tulla. Kõik ümberringi naersid, tantsisid...ja mul oli selline slow-motion silme ees..siis aga jõudsime ööklubisse nimega"Cookie"ja veetsime piisavalt l6busalt aega. Õhtu l6ppes sellega, et Emilia ja Aivoga jõime meie korteris õlut ja sõime juustukooki..ja Emilia veenis telefonis oma boyfriendi Austraaliasse tulema - samal ajal ,kui Heigo siia tuleb. Hommikul käisime shoppamas ja ma unusrtasin kahjuks loengusse minna:S Selle eest karistasin ennast ja veetsin nii reede kui laupäeva õhtu kodus raamatut lugedes..
Pühapäeval otsustasime külastada meie kodu läheduses asuvat peotänavat (Brunswick). Väidetavalt on pühapäevad siin ühed põhilised peo päevad. Meie mõistes aga hakkas pidu kell 9..ja alles hiljem saime teada, et pühapäeval kestavad peod kohalikes pubides ja baarides kahest seitsmeni. Siiski kõndisime peotänaval ja püüdsime leida mingit head baari..lõpuks omaarust meelepärase koha leinud, avastasime, et oleme meeldivat aega veetnud lesbi-baaris. Mina olin õhtu l6puks tujust ära, nõudsin endale burgerit ja tahtsin koju minna. Triin ja Aivo oleks vist ilma minuta hommikuni jätkanud:)

Õhtud on nii jumalikult soojad olnud, jalutasin just kodu lähedale parki. Pargis on mägi, millelt laiub jumalik vaatepilt üle terve kesklinna...kõrghooned ja hoonete tuled. Leidus ka üks hoone, mille tuled olid Eesti lipu värvides (õiges järjekorras ja proportsioonis)

Täna on naistepäev ja mina lilli ei saanud. Lähen ostan endale homme ise.
Asjad, mida ma igatsen:
1) head eesti asjad a la normaalne söök, mida siin lihtne leida pole..
2) kaisus magamine
3) Klafira ägedad kliendid ja personaalne teenindus
4) Sõbrannadega veinitamine
5) Päiksepaisteline Eesti taevas lume taustal

PS! Homme panen üles video-blogi

Päris oma Austraalia kodu!

Uus korter on fantastiline (ei midagi uhket, aga siiski enda oma ning soe ja puhas) Kathrini juures eriti puhtust ei hoitud, maja seinad olid nagu paberist ja külmetasin kogu aeg. Lisaks võite arvata kui palju loomade karvu oli majas tänu kuuele neljajalgsele. Kahekümneneljajalgsele:)Vaesed kassid muidugi (üks neist oli mul juba boyfriendiks saanud) olid nii näljas kogu aeg...ma ostsin neile vahepeala tuunikala, kuna nad läksid ükspäev mu õuna pärast kaklema ja viimasel päeval söödi mul võileib koos kogu saia ja tomatiga käest ära..eks lähen neid ikka vahepeal vaatama.

Elame siis ühes kolmetoalises korteris, kus meil mõlemal on oma (mitte läbikäidav) tuba. Kolmas tuba on kahjuks korteri omaniku poolt kasutuses, tal on seal on mingi kodu-office. Küll aga käib ta seal ainult paaril päeval nädala sees keset päeva ning seega meid ei häiri. On ka suur köök ja vannituba ja vann:) Mina sain master-bedroomiga magamistoa, Aivo elab esialgselt suureks toaks planeeritud diivaniga magalas. Minu voodi on nii suur, et seal võiks korraldada piknikuid või tantsupidusid..või mine tea, mida veel:) Mul vist õnnestus see tuba endale saada, kuna siin on kirjutuslaud, mis õppimise jaoks hädavajalik. Täna mõõtsin aega, mis kulub linna jõudmisele (kõndimine plus rong) - kokku 20 minutit. Sama palju või isegi 5 minutit enam läheb aega, et Mustamäelt trammiga linna saada. Ehk siis on see suurlinna mõttes köki-mõki. Ise oleme rahul. Eile kolisime sisse, pesime üksteise võidu pesu (minul polnud õnnestunud veel siiani pesumasinat kasutada ja Aivo riided haisesid backbackeri haisu järgi:D). Aivo jõi õlut ja mängis muusikat. Tal on ju täitsa DJ-pult olemas ja siin on ka suured kõllid. Arvata on, et tuleb nii mõnigi korteri-pidu!

Tegin just üle pika aja esimese Corona lahti ja lasin vanni vannivee. Selline nauding. Ahjaa, eile oli mul ju intervjuu Radissonis...kolme tähtsa tegelasega ..1 oli isegi juhatuse liige ja siis hotelli manager ja resto manager. Selline tunne, nagu oleksin ka juhatuse liikmeks kandideerinud:) Neil pidi samas eilse jutu järgi veel palju kandidaate olema..aga täna hommikul helistati, et ma olen tööle saanud! JEI. Austraalias on muidugi selline asi, et kõik baaride, restoranide töötajatel (alkoholi käsitlejatel), peab olema mingi alkoholi koolituse läbinud sertifikaat, mille raames õpetatakse vastutustundlikku alkoholi serveerimist ja midagi säärast. See on päevane kursus ja tegelikult ei tohigi enne selle olemasolu alkoholi müüa ega ka ette kanda. Nüüd alles hakkan neid koolituse aegu endale otsima ja seni tohin töötada vahid hommikuvahetustes ehk hommikusöökide ajal, kus tõenäoliselt alkoholi ei tellita:D See tähendab aga seda, et alates homsest hakkan tööle hommikuti kella kaheksast. Järjekordne nädalavahetus peo maastikul tuleb maha kanda. Varsti tulen siit tagasi ja polegi ühtegi korda väljas käinud...appi appi.

Täna oli ka esimene koolipäev...ja kool oli niiiii huvitav...uskumatu kui paeluv lausa. Samas on vaja iga nädal lugeda kuskil paarsada lehekülge erialast materjali ja koostada mingeid esseesid jne. Ma natukene kardan, et minu 20tunnised töönädalad Radissonis saavad mingi hetk võimatuks aja puuduse tõttu. Tuleb hakata valikuid tegema samas. Kool on esmatähtis...siis kas kodus õppimine või väljas käimine või elu nägemine või raha teenimine? Hmm...dilemmad. Võtan teise õlu..ja võibolla ka natukene veini ning lähen küünlavalgel vanni mõtteid mõlgutama.
Armastan teid kullakesed ja teadke, et mul on juba poole kergem ja õnnelikum.

I am so happy, baby!

Postituse pealkirja kohta vist täpsemalt väga kirjutama ei pea. Ilmselt said kõik aru, kellele see pühendatud on! Cheers Heigo, kes sa oled nii armas, et siia minu juurde tuled. Koostan juba nimekirja, mida peab koos ette võtma. Bucketlist of Melbourne! Üksinda ei ole üldse tore turisti panna ju:D

Terve nädal on olnud üsna lootusandev...minu kõrvaltuppa kolis üks Kunstiakadeemia vahetusõpilane Triin, kes siin ühes teises ülikoolis õpib. Eestis töötas ta stilisti ja disainerina Montonis ja tegi stilistikat kõigile suurematele teleshowdele a la Eesti otsib superstaari ja Eesti Laul jne. Seega võite arvata, et ta on minu jaoks üsna huvitav persoon...moe teema ei ole just kõige igavam ja leidub päris palju Montoni hilpe ka minu kapis;) Triinuga üritasime eile esimest korda randa minna...saime bussipeatuses tund aega bussi oodates kõva piknikuga maha, kuid randa jõudes oli asi päiksest kaugel, seega võtsime õhuvanne ja vatrasime niisama oma eludest.
Reedel käisime kooliga wildlife loomapargis, minu suurimaks eesmärgiks oli kängurute ja koaalade nägemine. Seal oli lademetes kohalikke linde ja võtsime osa linnushowst, kus papagoid ja kotkad ja kullid pea kohal tiirutasid ja trikke tegi, mõni üritas ka rääkida, aga võibolla oli nii suur Austraalia aktsent papagoil, et mina tema sõnadest aru ei saanud. Känguruid aga niisama näppida ja sööta ei saanud, pidin lunastama lisa pileti, et saaks "magic moment with kangoroo-ga". Nad olid tõesti jumalikult pehmed, armsad ja sõbralikud loomakesed. Sai veel lunastada "magic moment" piletit nt dingo, koaala, mingite tobedate lindude ja emuga. Kuna koaalad on suht passiivsed tüübid ja magavad oma päevast 20 tundi, siis ei tundunud kuidagi paeluv nendega aedikusse minna..katsuda neid samuti ei lubatud. Peale selle avastasin et nad pole üldse nii armsad, näevad välja nagu halliks läinud india vanamehed ja istuvad muudkui puu otsas ja kakavad seal. Ausalt ei olnud väga armas. Ja no mis kuradi magic momenti sa veel emuga ette kujutad, ah?:D Jäin oma känguru-elamusega vähemalt väga rahule!

Trip loomaparki kestis varahommikust õhtul viieni ning peale seda, linna tagasi jõudes, jooksin kohe linna tööle. Olin õhtul 11neks omadega jumala läbi, rahvast käis hordidega, arvan et teenindasime kuskil 300-400 inimese kanti selle 5 tunni jooksul. Peale vahetuse l6ppu kutsus manager mind enda juurde ja rääkis, et neil on peale minu veel kolm orja, kelle vahel üldse valima hakkavad..et kes tööle jääb. see oli küll huvitav uudis, kuna mulle oldi juba öeldud, et olen tööle saanud. Ja siis lubati mulle jägmine hommik helistada, kui saan neile nii tahetud orja-positsioonile. Muidugi mulle ei helistatudki - ilmselt olen ka kehv lihttööline. Ma ausaltöeldes ei tunnegi et saaksin tohutut potentsiaali näidata taldrikute kööki tassimise ja nugade poleerimise ja söökide lauda tassimisega..samal ajal kui teised võtavad tellimusi ja teevad selle ilusa töö ära. Vähemalt makstakse nädala eest palk ilusti ära. Selle eest lähen ostan endale tossud ja trenni kuukaardi!
Eile käisime siis Triinuga suurel majapeol, kus olid peaaegu kõik soome, taani, rootsi ja norra tudengid. Leidsime endale mingi ägeda gay sõbra, kes meid juba täna lesbi-baari kutsus:):) Samuti oli mu Soome sõbrants Emilia seal ja pidu oli tegelikult täitsa haarav, peale selle, et mina olin kaine ja pidime juba südaööl lahkuma, et viimase rongiga koju saada. Nüüd aga vähemalt teame, kus pidu käib!

Imelik asi nr 6 listis: Tagurpidi asetsevad pingid trammi- ja bussipeatustes (seljaga tänava poole). Imelik on istuda ja vaadata kellegi maja või lausa aknast sisse ning mitte näha seda, kas buss tuleb..ei suutnud ühtegi loogilist seletust asjale mõelda. Äkki selleprst, et tolm näkku ei tuleks tee pealt:D?

Järgmine sissekanne coming up juba uuest kodust veiniklaasi tagant. Homme taaskord üks tööintervjuu - Radissoni hotellis.