CHEERS MATES

...Kui keegi oli kasvõi natu natukene kade, et sain soojale maale palmide alla elama tulla, siis muretsemiseks pole põhjust. Teist päeva sajab ja on lausa külm. Kaasa võetud mini-kleidid ja bikiinid olen surunud kohvri põhja..kurb on, et kampsunit kaasa ei võtnud. Eile sadas nii metslikult, et landlord jäi autoga vee alla ja pidi auto tee serva lükkama ja jala koju tulema. Ta väitis, et 25 aasta jooksul pole Melbsis sellist jama olnud. Sattusin ikka õigel ajal kohale:) naljakas, kuidas inimesed ei suuda vihmaga hakkama saada, terve linn oli täna paanikas, rongid hilinesid ja ei suutnud korralikud rööbastel sõita ...paljud poed olid kesklinnas suletud, sest vesi oli sisse tunginud ja mingit sisustust hävitanud, osades kohtades isegi aknaid sisse peksnud. Karta on, et nende ehitustusmehed pole sellist ilmatingimust arvesse võtnud.

Sõitsin rongiga siit ghettost linna oma 30 minutit, eelnevalt kõndisin jala 5 km rongijaama. Linnas trippisime Aivoga mööda CDB-d (central business district, kus asuvad ärihooned, shopingtänavad, turistilõksud jms) ringi. Kuna Aivo läks tööle, siis jäin üksi. Peab mainima, et kuidagi üksik oli üksinda keset maailma teist otsa 5 tundi ringi jalutada...ei hoolinud neist värvilistest hilpudest ja kõrghoonetest, oleks tahtnud sõbrannaga kohvikkuse istuda ...eks vist alguse asi see minu melanhoolia.

Esimesse poodi sisse astudes leidsin 2 eesti vanamutti endale bikiine shoppamas. Igal pool on allahindlused, sest suvi hakkab lõppema. Suutsin ennast vigaseks shopata..panin hommikul jalga tutikad eestist ostetud papud ning linna jõudes avastasin, et need on mulle umbes 1,5 numbrit väiksed.püüdsin küll varbaid terve päeva krussi tõmmata, aga eriti edukas see ei olnud. Shoppasin entusiastlikult terve päeva endale uusi papusid, millega koju minna. Siiski ei suutnud ma midagi leida ja läksin ikka tühjade jalgadega! koju. Ainus asi, mille olin soetanud, oli kohalik kõnekaart. Iroonia aga jätkus. Peale rongi pealt maha tulemist meenus, et on veel vähemalt 5 km koju kõndimist. Jalad olid aga nii valusad ja varbad paistes, et astusin oma ghettos lambi poodi sisse ja otsustasin iga hinna eest osta mingid suvalised rõvedad plätud,millega koju paterdada..mõeldud-tehtud!
Koorisin juba jalad kellegi maja aia peal istudes paljaks ja siis avastasin, et olin unustanud paluda plätude vaheline nöör ja sildid lahti lõigata. Kätega seda jampsi lahti ei saanud. Vihma hakkas ka sadama. Nördinult jalutasin oma tuliuued, rõvedad ja kasutud plätud näpus paljajalu kodupoole. Lohutuseks võtsin kodupoest pudeli veini ja märkasin, kuidas poemüüa mu musti paljaid jalgu nähes mulle iroonilise pilgu heitis.

Kathyrin läks sõpradega peole nagu eilegi. Küsis, et kas ma lähen ka linnapeale sõpradega. Millistega?:) Kuidagi imelik on..ei teagi kuidas selle otsa lahti peaks saama...no selle otsa, et siin kellegiga peole oleks minna.
Tahaks ruttu tööd leida, siis saaks ehk elustiili kuidagi kiiremaks ja asjad sujuks iseenesest. Praegu avasin aga veini ja panin toas 2 soojapuhurit tööle. CHEERS!

Homme lähen Aivoga ühte korterit vaatama..see asub üsna heas asukohas ning on kindlasti parem kodus jalanõusid vahetamas käia!

Homme korraldab Kathyrin(majaomanik) hoovis hunnikule sõpradele (kohalikele!) grillpeo. Siis õnnestub mul esimest korda neid põliselanikke lähemalt uurida ja nendega katseid teha:):)Siiani polegi veel aru saanud, et mis "loom" see austraallane siis iseensest on. Asutraalia on ka täpselt nagu USA, üks paras "melting pot", kuhu kõik erinevad rahvusest ja igast maailma nurgast tulnud on kokku jooksnud. Peamiselt on siia tulemise põhjuseks pagendus tagakiusamise, sõdade jms eest. Samuti parematele jahimaadele tulek (see termin siit ju pärit ongi) - 60ndatel oli ju Melbourne koht, kust leiti tohutult kulda. Ühesõnaga tekkis täna rongis ringi vaadates küsimus, et kes see Austraallane siis ikkagi on? Nii naljaks, kui see ei olekski, siis on austraallased (st nimetavad endid nii), ka siin sündinud pakistani, india jms rahvused.

Viskan üles mõned pildid oma toast ja oma loomadest. Minu loomad ja muu pere.