Tervitused siit poolt palme!
Ilmadega on vedanud viimasel ajal, saime nüüd kolm päeva St. Kilda rannas veeta. tekkis täielik Florida tunne..kuigi Floridas pole kunagi käinud:D Aga palmid ja sinine meri ! Esialgu hiilisime Triinuga tasahilju palmi varjus edasi ja tagasi, et oma valgeid könte peita...
Kodus olen ennast juba mõnusalt sisse seadnud..ja kui aus olla, tahaks rohkem aega veeta kodu seinade vahel, kuid see aeg on tõesti piiratud. Jooksen muudkui edasi-tagasi ja torman ühest kohast teise. Töö ja raamatukogu võtavad ikka suure osa ajast. Radissonis töötamine tundub esialgu suurepärane. Väljaarvatud mõned aspektid. Teisel päeval õnnestus mul sisse magada ja jäin tund aega tööle hiljaks. Olin nii väsinud, kuna pole harjunud kell pool 7 hommikul ammugi tõusma...ärkasin suure paanika peale ja kirusin end maapõhja. Kiirustasin kohale ja saali jõudes valmistasin end tohutuks peapesuks ette. Laudasid kattes tuli gayst manager oma vallatu kõnepruugiga must mööda ja lõi ainult salvärtikuga vastu tagumikku:" Hello, you sleepy-head!" Huhh..see läks küll lihtsalt. Samas avastasin viis minutit hiljem, et olin enda mustad püksid suure kiiruga tagurpidi jalga tõmmanud...õmblused ja sildid ripnesid igalt poolt. See ei olnud just väga suurepärane. Üldiselt on kõikidel päevadel olnud väga raske nii vara tõusta ja samal ajal hiljem kooli minna. Ahjaa ja siis on paar inimest, kes mind ringi käsutavad ja arvavad, et nemad on minu ülemused. No näiteks jäin ma täna kolm minutit hiljaks ja üks tobe tsikk istus kellaga köögis ja kriiskas minu sisse astudes, et jäin hiljaks. Ja veel on suureks probleemiks inimeste aktsentidest aru saamine. Nõudepesija on Indiast, peakokk on Prantslane ..sellele nõmedal tsikil on tohutu austraalia pärismaallase aktsent. Kiires olukorras teeb see töötamise üsna keeruliseks ja nõuab väga suurt kõrvade kikitamist:) Samas midagi kurta pole..töökoht on ilus ja ülejäänud tiim tore. India nõudepesija on niuke sõber mul, et on kaks päeva mulle mingit sööki tassinud salaja:D Täitsa segane.
Tegin just endale RSA-sertifikaadi ära (responsible-service-of-alcohol). Selle koolituse kohaselt ei tohiks me ühelegi purjus sommile ühtegi drinki serveerida ...vastasel juhul on trahv töötajale 9000 krooni. Purjus inimesed tuleb baarist/restost minema saata ja keeldumisel saavad nemad trahvi ulatuses 15 000 krooni. Nii lihtne ongi. Õnneks või kahjuks kehtib selline asi vaid Austraalias. Üheski teises riigis pole riik proovinud inimeste tervist niimoodi säästa. Austraalia on täielik heaoluriik. Selle koolituse kohaselt hakkab inimesel alkoholi mürgitus peale nelja väikest õlut või nelja klaasi veini. Nüüd ma vist saan aru, miks üks turvamees mind esimesel nädalal väga baari sisse ei tahtnud lasta. Ma arvan, et olin tarbinud natukene rohkem, kui neli (4X10 cl) klaasi veini:):)
Kuna reede oli mul ainus vaba päev, siis otsustasime Emiliaga peole minna...esialgu oli plaanis mingi koolipidu, aga sellega läks nii nagu läks.. Käisime kuskil rannaäärses majas taanlaste peol ja siis sõitsime trammiga linna. Kuna sõit kestis kuskil 20 minutit, siis jõudis mul vahepeal suur Eesti kurbus peale tulla. Kõik ümberringi naersid, tantsisid...ja mul oli selline slow-motion silme ees..siis aga jõudsime ööklubisse nimega"Cookie"ja veetsime piisavalt l6busalt aega. Õhtu l6ppes sellega, et Emilia ja Aivoga jõime meie korteris õlut ja sõime juustukooki..ja Emilia veenis telefonis oma boyfriendi Austraaliasse tulema - samal ajal ,kui Heigo siia tuleb. Hommikul käisime shoppamas ja ma unusrtasin kahjuks loengusse minna:S Selle eest karistasin ennast ja veetsin nii reede kui laupäeva õhtu kodus raamatut lugedes..
Pühapäeval otsustasime külastada meie kodu läheduses asuvat peotänavat (Brunswick). Väidetavalt on pühapäevad siin ühed põhilised peo päevad. Meie mõistes aga hakkas pidu kell 9..ja alles hiljem saime teada, et pühapäeval kestavad peod kohalikes pubides ja baarides kahest seitsmeni. Siiski kõndisime peotänaval ja püüdsime leida mingit head baari..lõpuks omaarust meelepärase koha leinud, avastasime, et oleme meeldivat aega veetnud lesbi-baaris. Mina olin õhtu l6puks tujust ära, nõudsin endale burgerit ja tahtsin koju minna. Triin ja Aivo oleks vist ilma minuta hommikuni jätkanud:)
Õhtud on nii jumalikult soojad olnud, jalutasin just kodu lähedale parki. Pargis on mägi, millelt laiub jumalik vaatepilt üle terve kesklinna...kõrghooned ja hoonete tuled. Leidus ka üks hoone, mille tuled olid Eesti lipu värvides (õiges järjekorras ja proportsioonis)
Täna on naistepäev ja mina lilli ei saanud. Lähen ostan endale homme ise.
Asjad, mida ma igatsen:
1) head eesti asjad a la normaalne söök, mida siin lihtne leida pole..
2) kaisus magamine
3) Klafira ägedad kliendid ja personaalne teenindus
4) Sõbrannadega veinitamine
5) Päiksepaisteline Eesti taevas lume taustal
PS! Homme panen üles video-blogi
No comments:
Post a Comment